Probleemide lahendamine

Pehme jõu poliitikad on üldiselt äärmuslikest poliitikatest paremad, nagu ka looduslikele ressurssidele on kasulikum elupaikade piiride järkjärguline muutmine © Lauri Kovanen

Inimene võib kogemustest õppida, et demokraatia on parem valitsemisvorm kui autokraatia, ja niimoodi vältida poliitikuid, kes on konfliktsed, majanduslikult omakasupüüdlikud või ebakompetentsed; samamoodi peaksid inimesed õppima, kuidas kõige paremini loodusrikkusi säilitada. Tasakaal ja sallivus toimivad kõikides inimtegevustes paremini kui äärmuslus. Suurem osa Maast on praeguseks erineval määral inimeste poolt hallatud, seega näib, et loodusrikkused säilivad tõenäoliselt kõige paremini, kui nendest saadav kasu on laialdaselt hinnatud mitte ainult taimi süües ja loodusfilme vaadates, vaid ka teiste loomade seltskonda nautides ja seal kus see võimalikuks osutub, ka neid toites. Samuti tundub mõistlik, et inimesteni jõuaks arusaamine, et loodusrikkuste haldamine üheaegselt põllukultuuride kasvatamisega on keeruline nii sotsiaalses kui ka ökoloogilises mõttes. Arusaamine sellise topeltjuhtimise tähtsusest peab levima kõigisse kogukondadesse.

Soovimatud liigid

Euroopa jahimehed võivad organiseerida abi valitsusele

Mõnikord introdutseeritakse liigid kas sihtotstarbeliselt või ekslikult piirkondadesse, mida nad ei ole looduslikult asustanud. Neid tulnukliike on raske hallata juhtudel, kui nad levivad kiiresti ja määratlematult (nt vees elavad liigid, kaasa arvatud taimed). Kui need liigid kahjustavad ökosüsteeme, tuleb nad eemaldada. Suur kogemus selles valdkonnas on välja kujunenud Okeaanias. Kohalikud inimesed, eelkõige jahimehed ja kalastajad, võivad osaleda siin vaatlejatena, see on väärtuslik panus võõrliikide eemaldamise kampaaniatesse. Et sellised kampaaniad oleksid sotsiaalselt jätkusuutlikud, peab avalikkus nende kasulikkust kohe nägema ning teadma, et sissetoodud liigid eemaldatakse inimlikul viisil.

Kiskjate ja kahjurite haldamine

Mõnikord on hiiri raske toiduainete ladudest eemal hoida © Torook/Shutterstock

Röövloomade ja kahjurite majandamisel kehtivad samad sotsiaalsed piirangud. Mõnikord on haldamine vajalik inimelude ja vara säilitamiseks ning elatusvahendite kaitsmiseks ökosüsteemides, kus inimesed konkureerivad teiste liikidega saagi või eluslooduse säästliku kasutamise pärast. Mitmed ühiskonnad kogu maailmas haldavad loodusrikkusi traditsioonilisel viisil, olles tolerantsed probleemsete liikide ja kultuurilise kaasatuse suhtes, mis võimaldab neil püsima jääda. Mujal võib muutmine ökosüsteeme tugevalt kallutada generalistidest röövloomade kasuks, luues haruldaste saakloomade, näiteks maapinnal pesitsevate lindude väljasuremisriski, välja arvatud juhul, kui kisklus on hallatud. Isegi kui teatud liike ei tolereerita, siis inimlikel ja majanduslikel põhjustel on haldamine eelistatud viisiks röövloomade ja kahjurite tõrjumiseks ja ärahoidmiseks. Alternatiiviks on kiskjate ja kahjurite populatsioonide vähendamine, mis tihti kutsub esile vastuseisu nende poolt, kes peavad oluliseks üksikute loomade kaitset. Sellises olukorras on väga tähtis, et igasugune korraldus põhineks kindlalt teadusel, ja seejuures tuleb säilitada mõningad kaitsemeetmed, näiteks tsoneerimine, et kaitsta kõneallolevate liikide populatsioone piirkondades, kus need ei tekita probleeme. Liikide täielik eemaldamine (välja arvatud patogeenid) on tänapäeva ühiskonnas üldjuhul vastuvõetamatu. Siiski, looduslik või tahtlik populatsioonide taasasustamine toob tavaliselt kaasa vajaduse uuesti populatsioone hallata.

Looduspõhised lahendused

Metsade bioloogilise mitmekesisuse ja üleujutusohu eest kaitsmise ühenduvuse parandamine kasvavate inimasulate piirkondades © IUCN

Loodusepõhised lahendused on looduslike ja muudetud ökosüsteemide säilimise, jätkusuutliku majandamise ja taastamise käsitlemise viis, mis pakub inimestele heaolu ja bioloogilisest mitmekesisusest tulenevat kasu. Näiteks märgalade ökosüsteemide taastamise kulud võivad olla väiksemad kui see raha, mis kulub vee puhastamiseks lagunenud süsteemidest, eriti kui arvestatakse ka taastatud ökosüsteemide puhkeväärtusest tuleneva kasuga. Lahendused võivad olla kas suuremahulised ja pikaajalised, näiteks taasmetsastamise roll süsinikdioksiidi sidumisel ja üleujutuste vähendamisel, või väga väikesed ja lühiajalised, nagu taimestikuribade istutamine põllukultuuride kõrvale röövputukate jaoks, kes söövad taimekahjureid. Lahendused sisaldavad meetodeid, mis pigem on seotud kasuga ökosüsteemidele kui üksikisenditele või isegi populatsioonidele. Näiteks mürgiste pestitsiidide asemel nematoodide kasutamine nälkjatest vabanemiseks väldib mitte ainult nälkjatest toituvate loomade mürgitamist, vaid ka vee saastumist, mis võiks tekitada lisakulusid vee-ettevõtetele.